Varjukyljed eesti seadusandlusest

Jurist Risto Teinonen analüüsib artiklis "Eesti kriminaalmenetlusest" omaenese kriminaalasja näitel Eesti seadusandlust ja selle täitmist, kõrvutades siinset olukorda Saksamaa ja Soomega. Tema lõppjäreldused on järgmised:

1. Eesti Vabariigis kasutatakse kriminaalmenetlust poliitiliste vastaste represseerimiseks teades, et nad pole kuritegu toime pannud.
– Menetluse tellijad tuleb vastutusele saada.

2. Eesti Vabariigis saadetakse poliitilised vastased psühhiaatrilisse ekspertiisi – teades, et nad pole mingit kuritegu toimi pannud.
– Vastutavad isikud Kaitsepolitseis ja prokuratuuris tuleb vastutusele saada.

3. Eesti Vabariigis kasutataks vähemalt Kapo poolt ülekuulamismeetodina tunnistajate ähvardamist – selle võimaldab asjaolu, et tunnistajal ei ole õigust nõuda ülekuulamistunnistaja kohalviibimist.
- Vastutavad isikud Kaitsepolitseis ja prokuratuuris tuleb vastutusele saada.
- Seadust tuleb muuta: tunnistajal peab olla õigus kaasata ülekuulamise juurde ülekuulamistunnistaja. Juhul kui asja menetleb Kaitsepolitseiamet, peab ülekuulamistunnistaja kaasamine olema kohustuslik, sest Kapos on ähvardamine laialdaselt kasutusel.

4. Eesti Vabariigis ei ole sätestatud tõkenditele ega äravõetud asjade tagastamisele mingeid ajalisi piiranguid.
- Seadust tuleb muuta: maksimaalsed tähtajad tuleb määrata võttes eeskuju vanematest demokraatlikest riikidest. Milleks peaksid Eesti inimeste õigused tunduvalt nõrgemini kaitstud olema kui inimestel teistes Euroopa riikides?

5. Ja viimaseks – Eesti Vabariigis ei huvitu kriminaalõiguse ja kriminaalmenetlusõiguse spetsialistid vähemalgi määral sellest, kuidas tagada – või pigem: taastada - õigusriik. Sellest ei huvitu ka võimulolevad poliitikud, mis ei ole isegi üllatav, sest mitteõigusriik on nende endi huvides.
- Siin aitab ilmselt ainult vanade punaste pensionile jäämine.

 

Artikkel asub Kodanike Kaitsekoja veebilehel aadressil:
"Teinonen võrdleb Eesti, Saksa ja Soome seadusandlust" :
 http://www.vastupanu.ee/02dokumendid/teinonen_juuni08.html

 

Allikas: Kodanike Kaitsekoda

Blogged with the Flock Browser

Kuidas käituda pühakojas

Kuidas käituda pühakojas | Ajaleht Eesti Kirik
Kolmap, 18/06/2008 Merje Mänd

Vanad kirikud sisaldavad rikkalikult väärtuslikke kultuuri-, ajaloo-, kunsti- ja vaimupärandeid, millest osasaamise soov suve hakul turiste ligi meelitab. Ja ega kirikuuksed suletud ole. Üle kahesaja Eestimaa kiriku on liitunud teeliste kirikute projektiga, mis tähendab, et kiriku uksed on avatud mitmel päeval nädalas kõigile uudistajatele.
 
Ometi pole kirik tavaline hoone, see pole muuseum ega kontserdisaal, vaid on Jumala teenimise paik. Seepärast on teatud reeglid, mida tuleks teada pühakojas käitumise kohta, enne kui kiriku lävepakk ületada.

Loe pikemalt: EK 18/06/08

Blogged with the Flock Browser

Kunstnik Jyri Arrak tegi kirikule hindamatu kingi

Kolmapäeva õhtul kell seitse pühitses Kolga-Jaani koguduse õpetaja Ants Tooming kiriku kabeli altari ja laemaali.

Kunstiliselt ja religioosselt mõjukate maalide looja on Jüri Arrak, kes on ka Halliste kiriku kuulsa altarimaali autor.

Õpetaja Ants Tooming ütles, et on õnnelik võimaluse üle pühitseda altar ja laemaal hoones, mis kannab endas sajandite hõngu ning kust on läbi käinud sadu inimesi, kellest me enam midagi teada ei pruugi.

Loe pikemalt: EK, 20.06.08.

Blogged with the Flock Browser