Jurist Risto Teinonen analüüsib artiklis "Eesti kriminaalmenetlusest" omaenese kriminaalasja näitel Eesti seadusandlust ja selle täitmist, kõrvutades siinset olukorda Saksamaa ja Soomega. Tema lõppjäreldused on järgmised:
1. Eesti Vabariigis kasutatakse kriminaalmenetlust poliitiliste vastaste represseerimiseks teades, et nad pole kuritegu toime pannud.
– Menetluse tellijad tuleb vastutusele saada.
1. Eesti Vabariigis kasutatakse kriminaalmenetlust poliitiliste vastaste represseerimiseks teades, et nad pole kuritegu toime pannud.
– Menetluse tellijad tuleb vastutusele saada.
2. Eesti Vabariigis saadetakse poliitilised vastased psühhiaatrilisse ekspertiisi – teades, et nad pole mingit kuritegu toimi pannud.
– Vastutavad isikud Kaitsepolitseis ja prokuratuuris tuleb vastutusele saada.
– Vastutavad isikud Kaitsepolitseis ja prokuratuuris tuleb vastutusele saada.
3. Eesti Vabariigis kasutataks vähemalt Kapo poolt ülekuulamismeetodina tunnistajate ähvardamist – selle võimaldab asjaolu, et tunnistajal ei ole õigust nõuda ülekuulamistunnistaja kohalviibimist.
- Vastutavad isikud Kaitsepolitseis ja prokuratuuris tuleb vastutusele saada.
- Seadust tuleb muuta: tunnistajal peab olla õigus kaasata ülekuulamise juurde ülekuulamistunnistaja. Juhul kui asja menetleb Kaitsepolitseiamet, peab ülekuulamistunnistaja kaasamine olema kohustuslik, sest Kapos on ähvardamine laialdaselt kasutusel.
- Vastutavad isikud Kaitsepolitseis ja prokuratuuris tuleb vastutusele saada.
- Seadust tuleb muuta: tunnistajal peab olla õigus kaasata ülekuulamise juurde ülekuulamistunnistaja. Juhul kui asja menetleb Kaitsepolitseiamet, peab ülekuulamistunnistaja kaasamine olema kohustuslik, sest Kapos on ähvardamine laialdaselt kasutusel.
4. Eesti Vabariigis ei ole sätestatud tõkenditele ega äravõetud asjade tagastamisele mingeid ajalisi piiranguid.
- Seadust tuleb muuta: maksimaalsed tähtajad tuleb määrata võttes eeskuju vanematest demokraatlikest riikidest. Milleks peaksid Eesti inimeste õigused tunduvalt nõrgemini kaitstud olema kui inimestel teistes Euroopa riikides?
- Seadust tuleb muuta: maksimaalsed tähtajad tuleb määrata võttes eeskuju vanematest demokraatlikest riikidest. Milleks peaksid Eesti inimeste õigused tunduvalt nõrgemini kaitstud olema kui inimestel teistes Euroopa riikides?
5. Ja viimaseks – Eesti Vabariigis ei huvitu kriminaalõiguse ja kriminaalmenetlusõiguse spetsialistid vähemalgi määral sellest, kuidas tagada – või pigem: taastada - õigusriik. Sellest ei huvitu ka võimulolevad poliitikud, mis ei ole isegi üllatav, sest mitteõigusriik on nende endi huvides.
- Siin aitab ilmselt ainult vanade punaste pensionile jäämine.
- Siin aitab ilmselt ainult vanade punaste pensionile jäämine.
Artikkel asub Kodanike Kaitsekoja veebilehel aadressil:
"Teinonen võrdleb Eesti, Saksa ja Soome seadusandlust" :
http://www.vastupanu.ee/02dokumendid/teinonen_juuni08.html
"Teinonen võrdleb Eesti, Saksa ja Soome seadusandlust" :
http://www.vastupanu.ee
Allikas: Kodanike Kaitsekoda
Blogged with the Flock Browser
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar